Ma lugesin Leedu Communitys armsa @Nata1i toredat postitust kõrvaklappidest
ja see tuletas mulle meelde ühte mu kunagist, nii ütelda unistust, mis tänapäeval on täiesti tavaline asi 😊
Aga alustame algusest.
Esimestes katsetes liikuvat pilti elektrisignaali kujul üle kanda laotati pilt ridadeks mehaaniliselt Nipkowi ketta abil. Mille looja Paul Nipkow sai sellele patendi juba aastal 1886.
See on elektronlampidega televiisor KHB-49 mida toodeti NSVLiidus 1948-1962 aastatel.
Millised veidrad nägid omalajal ikka televiisorid välja võrreldes tänapäevastega. Nad olid pisikese klaasist ekraaniga ja tagant suured ja kobakad. Lisaks mega rasked. Tänapäeval on nende ekraan palju kordi suurem, mega õhukesed ja kerged.
Sõna TELEVIISOR on moodustatud kreeka keele sõnast tele ehk kaugele ja ladina keele sõnast visio ehk nägemine.
Selle sõna võttis kasutusele Šoti tehnikamees John Logie Baird. Tema kasutas seda sõna enda konstrueeritud ja 1926 aastal valmistatud Nipkowi kettaga televisioonivastuvõtjal, mille kujutist sai vaadata 4x4cm suurusel 30-realisel ekraanil. Arvestades kui suured on tänapäeval telaviisorid siis no ilmselgelt on see areng olnud 100 aasta jooksul üüratu!
1929 aastal demonstreeriti juba USA's 120 realist 24-hertsise kaadrisagedusega elektrontelevisiooni süsteemi.
Televiisorite pildiridade arv kasvas aasta-aastalt. 1937 aastal võeti kasutusele juba 441 realises kaadris ülerealaotus.
Euroopas algasid ühtse süsteemiga mustvalge televisiooni saated 1950 aastal ja Tallinnas juba 1955 aastal. Värviline televisioon jõudis Euroopasse kümmekond aastat hiljem ja Eestisse aastal 1972.
Kantav kineskoopteler 1960'tel.
Telerite liike on olnud ka erinevaid: kineskooptelerid, lametelerid, 100Hz telerid, 3D-telerid, 4K-telerid, nutitelerid, HDR valmidusega telerid, QLED ekraaniga telerid. Lisaks saab tänapäeval ka telerit vaadata projektoritega. Vanasti said projektoriga vaadata filme ainult kinos, kuna see tehnika oli suur ja kobakas ning polnud mõeldav selle transportimine. Täna pistad enda Samsung Freestyle'i kotti ja võtad kaasa, kas või metsa. 🌲🌳🌴
Esimestel televiisoritel oli ainult 1 kanal mida vaadata sai. Ütle seda tänapäeval lastele, et oli ainult 1 kanal 🤣🙈 ja sealt ei tulnud ka saateid 24/7. 😀 Nad kukuvad imestusest ja ahastusest pikali. Ja ei osatud unistadagi, et mingeid äppe saad telerisse tõmmata või et Youtube'i vaatad sealt. 😀
Minu vanaemal oli kunagi televiisor, millel sai kanaleid vahetada nuppu/ketast keerates ja meil kodus oli kunagi värviteleviisor, millel kanaleid vahetasime nuppe vajutades.
Meil ei olnud päris selline, aga no midagi taolist.
Ühesõnaga, mis mul meelde tuli lapsepõlvega seoses, on see, et kui õhtuti sai telerit vaadata ja ei viitsinud püsti tõusta, et kanalit minna vahetama, siis unistasin: "Oh, võiks olla mingi pikk pulk või pult, et kanalit vahetada." Tollel ajal, äkki kusagil 90ndate alguse poole, oli see minu jaoks ikka ulmeline unistus.
Tänapäeval meie lapsed, ma usun, ei kujutaks ettegi elu ilma puldita televiisoriga. 😀 Ja tänapäeval on võimalik pult asendada enda telefoniga.
Televiisori saab juba nagunii muuta disainielemendiks Samsungi teleritega, nii et kui telerit ei vaata, siis selle kohapeal on kaunis maal.
On isegi telereid, mis vaatama hakates rullivad ennast paneelist välja ja pärast tagasi.
Kuhu veel see tehnika areneb?
Varsti piisab võib-olla ainult teleril kusagile peale vaatamisest ja teler läheb tööle ning kuhu suunas silmi liigutad siis sinna poole kanaleid vahetab.
Milliseid funktsioone/võimalusi teie arvate, et tulevikus lisatakse televiisoritele? Või milliseid vahvaid mälestusi Teil on lapsepõlvast televiisoriga?
Hello my friend @AliceHirvela. Glad you like my post 
Thank you for sharing your stories about TV.
In my childhood I dreamed too about some remote control for channels. I remember we had an old one, but already color TV. My brother and I always sit right next to it and pushed those 20 button one by one. The TV had as many channels as a buttons 
Yes yes we had something like that too good old days 😆
